Tunne, nagu imetilluke, villanõelaterava hargiga kurivaim keeraks su soolestikust valulikke sõlmi. Väikesi sõlmekesi, mis panevad sünnitusmajas õpitud püüdlikkusega puhuma seda allumatut valu venitavate häälikute abil oma õhkavast sisikonnast välja. Halastamatu käsk omaenda organismilt, mis, nagu pausi-nupp paneb kadestusväärse järjepidevusega iga natukese aja tagant ümberringi toimuva elu pildi kinni jooksma. Vihatud abitust trotsides jääd siiski usaldama oma keha loomulikke jõudu. Kuuletud kannatustele, vajudes põrandale kokku nagu aravõitu krants. Käes hoitud supipottis saab sest hetkest peale köögi kujunduselement, kaunilt boršipunased triibud rohelistel seintel...
Ööpäevad hingematvat valu, nagu märk sellest, et minu sisse on endale pesa teinud üks kõikidest koletistest kõige koledaim tegelane - viha ja pettumuse ristandliik, mis alles nüüd, aastaid peale tekkimist, hakkab lõpuks nagu soolekivi väljapääsu poole liikuma. Piinarikkalt... Rebides teravate äärtega hinge ja kõhuõõnsusi. Paar päeva põrgut. Siiski paar päeva lootusrikkat põrgut, sest ainukene asi, mille najal hoidsin ennast püsti sellles etanoolita ringikäivas maailmas, oli alateadlik arusaam, et veel paar võigast minutit/tundi/päeva ja hing koos soolestikuga väljutavad selle pigistava kivikese minu seest jäädavalt...
Valu on möödas. Kujutletav kivike on mu kehast minema kihutatud. Siiski kardan, et hinge sisse jäi koletis siiski elama, küll füüsilisest puhastatusest ja antibiootilisest mõjust nõrgestatuna, kuid... On vaid aja küsimus, millal ta mind jälle krantsilikult neljakäpukile asetab...
Halvim, mida võib inimene endale teha - hoida negatiivseid emotsioone enda sees.
Tuesday, February 22, 2011
Thursday, February 17, 2011
Memme suu ei valeta. Vananaiste tarkused noortele emmedele. Põhineb reaalsetel soovitustel.
See on uskumatu, milliseid müüte võivad vanad inimesed tähtsa näoga noortele emmedele pajatada. Seda uskumatum, et need absurdsused on olnud ka kasutuses aastakümneid, nii meie vanaemade kui ka me emade poolt. Siin on vaid üksikud palad netis leitud beebi ja rasedate kohta käivatest müütides, minu isukalt küüniliste komentaaridega.1. Ei mingeid sipupükse! Lapse jalad on vaja koralikult teki sisse mähkida, et sirged oleksid! Jap, ja käed koos tillukeste sõrmedega sama heldel eesmärgil tuleks kohe sünnitusmajas kipsi panna. Samuti, et minia tulevikus ei saaks sulle midagi ette heita - hea oleks nokule ka tugevam kipsuümbris orgunnida.
2. Et peake kasvaks ilusa kujuga ning kõrvad püsiksid peadligi tuleb alati mütsikest kanda. Parem juba kõik proportsioonidest väljas kehaosad kleeplindiga kinni siduda. Et kenast kartulast keset nägu kujuneks hoopis ilus nöpsnina, et huuled oleksid ilma botoxita lopsakad ja et munngi alati ülespoole näitaks - on abiks ikka vana hea kleeplint!
3. Mähkmed teevad jalad kõveraks. Ei mingeid mähkmeid! Tuleb lihtsalt voodi keskele suur auk puurida - siresäär ja kuiv olemine garanteeritud!
4. Massaaži teha ei tohi - peksad väikesel maksa vigaseks! Neerud ja kopsud vajavad ka suurimat ettevaatust. Last paitades võib neile ka kogemata liiga teha. Sülle võttes võib roideid vigastada. Oma tugeva juuksekarvaga võid kogemata lapsel silma peast torgata. Ära last igaks juhuks üldse puutu!! Las vedeleb niisama! Nii ohutum!
5. Mänguasju tohib osta alles siis kui laps neid ise küsida oskab. Peaasi, et kõneareng tekiks varem kui su laps igavusest masturbeerimise selgeks saab.
6. Uusi riideid ei tohi selga panna. Jalatsid olgu ka linnupojal ära trööbatud, vannivesi - taassoojendatud, toit - juba korra läbi mälutud.
7. Lapsuke nutab - kiiresti arsti juurde, lapse tervis olgu teadjate kontrolli all. Kell 4 hommikul... Lapsega arsti ukse taga.. Arstitädi õnnelik!!! Lapse tervis kindlates kätes!!
8. Et hambad ilusti lõiguksid, tuleb igemed küüslauguga määrida. Kikud tulevad haisu peale korraga välja ja hakkavad pealehammustuseks leivakoorukest nõudma. Kui jätad igemed määrimata, hambad solvuvad ja jäävad hoopis tulemata ning tulevikus tuleb arvestada proteesidega.
9. Mitte mingil juhul ära võta nutvat last iga kord sülle, laps jääbki sületitaks. Just nii! Memm juba 75-ne, a laps ronib ikka veel sülle ja nõuab tissi.
10. Vatitupsuga ninakolle ei tohi välja võtta, topid hoopis veel sügavamale. Ikka, aitab vaid vaakumpump või suuga imemine. Ja koll muidugi tuleb kohe ära süüa, nagu õige kassiema oma lapse jäänuseid, soolaheeringas peale hammustamiseks.
11. Ära musita lapse nägu! Sinu suus on kordi rohkem mikroobe kui pärasooles!! Seega palju hügieenilisem armastuseavaldus on last taguotsaga hellitada! Ei juhtu absoluutselt midagi kui pisike sind sealt juhuslikult ka lakkuma kukub.
12. Raseduse ajal ei tohi juua rohkem kui liiter vett päevas. Kui juua palju vett, hakab see lapse pead vajutama, ning sünnib nüripea. Õnneks pole viina kohta mingeid piiranguid, joo aga 2 liitrit viina veele peale ja teie perre sünnib varsti tõeline tarkpea!
13. Kui sünnitusmajas piimapais tekib, kutsu ruttu appi sanitaari-koristaja, nad töötavad seal aastaid ja on arstidest ka kogenumad, paku talle natuke raha ning ta masseerib su valutavad rinnad korda. Kui ei leia koristajat, kõlbab ka õues lund rookiv kojamees. Külmast labidast on ka kasu - valu leevendamiseks. Kusjuures kojamees teeb seda tööd lausa suurima heameelega ning ei küsi selle eest sentigi!
14. Et väiksel lapsel ei tekiks nabasongi on vaja esimese kakaga mähkme autoteele visata, et võimalikult palju autosid selle korralikult laiali sõidaksid. Nüüd siis selge mikspärast sünnitusmaja ees on alati nii kohutavad ummikud ning lume koristusega ei saada mitte kuidagi hakkama. Siin pole tegemist pelgalt lumega, nende nädalatega on teeserva ikka sitaks sitta tekitatud!!
15. Riideid vaja ilmtingimata läbi keeta. Et värvid pleekiksid loomulikeks. Muidu harjub veel lapsuke erksate kehakatetega nii ära, et otsib väljakutsuvaid kaunistusi igal pool - värvib juuksed roosaks, teeb endale tatoveeringuid ja harrastab pirsingut. Issver, kui palju on meie sees keetmata lapsukesi, no emmed, kuhu te küll vaadanud olete!!!
16. Kui lapsed jonnivad öösiti, tuleb osta aaptegist kõrvatroppe ja magada rahulikult! Lihtne!Otseloomulikult, parim kasvatuslik karistus on ignoreerimine! Pisike karjub oma jonni lihtsalt ära ja kõik on rahul. Sealhulgas naabrid ja välja kutsutud positsei ning lastekaitseliitlased!! Nad elavad oma pahameelt teie ukse taga välja ning lähevad hommikuks rahulikult ära.
17. Laps magab öösel kehvasi, sest teda segavad karvakesed seljal. Vooli leivast pallikese ning veeretades seda mööda selga vabasta laps nendest segavatest karvakestest. No kamoon!! Minu meelest juba nõukaajal olid olemas epilaatorid!! Ning meedepilatsioon on ka väga hea ja kusjuures täitsa looduslik meetod!
18. Kui sünnib poiss, siis nabaväädi lõigatakse ilmtingimata kirve kohal, et kasvaks "kätega" meesterahvas! Kui soovid pojale enam rahatoovat ametit, säti naba alla "Õiguse aluste abimees", "Mikri ja makro ökonoomika" või "Juriidiline entsüklopeedia", kui tahad saada järgmist Johni Deppi - muretse klapiga tahvel, mida kasutatakse filmivõtetel.
19. Kala ei tohi lapsele anda enne kui ta rääkima õpib. Muidu jääb lapsuke tummaks nigu kala. Tabavalt! Sealiha ka ei tohi anda, ega juur- või puuvilju! Kas te olete näinud kõnelevaid loomi ja jutukaid banaane? Eeei! Naabritädit tohib küll tissist näksida, ta heasti jutukas. Või issit ninast. Aga toita pole last küll vaja! Tahab süüa - saab kiiresti rääkimise selgeks, kindel see, hakkab pooleaastaselt juba täislauseid pilduma!
20. Kui lapsel on tuulerõuged, vaja aluspesu tuule kätte riputada. Tuul viib rõuged minema. Täpikas! Ja kui tegemist kõhuviirusega, niisamuti. Pole kuhugi riputada? Ahh, kõlbab niisama määrdunud pükste aknast välja raputamine, alumistele naabritele lagipähe. Kui meetod ei aita, pakub vähemalt kõigile vaheldust...
21. Ei tohi lasta lapsel põleva valgustusega toas magada - silmad pleegivad ära. Päikesevalguses ka mitte - kust muidu albiinod tulevad, ja loomulikud blondiinid anekdootidest? Katke aknad valgusekindlalt ära või müürige puha ära, kasvab ilus laps - tõmmu ja sõstrasilmne!
22. Enne rinnaga söötmist tuleb ilmtingimata rinda tolmust ja mustusest loputada! No mis litsakus see nüüd olgu! Proovige lihtsalt ülekäigurajal liikudes tissid riiete all hoida. Ausõna, autojuhid lasevad ka ilma nende paljastusteta mõnikord mööda! Ja lapse toidunõu jääb tolmust puhtaks.
23. Raseduse ajal ei tohi jäätist süüa - laps saab külmetushaiguse! Ära magusat üldse tarbi, suhkur võib ju ka lapse hambadesse auke teha! Apelsinid tekitavat allergiat ja tseluliiti. Ja kaltsium piimas, see paneb ju küüsi-juukseid kasvama, ära liialda piimatoodetega, muidu veel kukuvad küüned-juuksed vohama, sünnib meetriste juuste ning küünistega koletis. Ära üldse igaks juhuks söö! Mitte midagi! Tont teab mida halba üks või teine toit lapsele teha võib!
24. Esimene ports rinnapiima tuleb alati lapse silma pritsida - kaitseb silmapõletiku vastu.
Õige jutt! Ja iga toidukorra ajal soovitavalt, profülaktika mõttes! Vahelduseks võib urinoteraapiat ka kasutada! Kui konjuktiviit üle ei lähe - võib sülitada kah. Jajaa, otse lapse põletikusele silmale! Sest saa aru - ei ole tal mingit silmapõleteku, see hoopis silmanurkades ära kuivanud rinnapiim, mis võsukest koguaeg silmi hõõruma paneb! Loll, ma mõtlesin lol :D
25. Kui lapsuke nutab - on teda keegi ära sõnunud. Võta oma seeliku äär ja "pese" sellega oma lapse nägu. No totsno, ära sõnutud! Pole selikut? Kasuta pükse! Mis sest et sai hiljuti tänaval, sopa ja soola sees jalutatud. Raudpolt lakkab võsuke nutmast! Hakab hoopis röökima! Ja paha loits kadunud nagu tina tuhka!!
26. Et lapse pea oleks igalt poolt sile ja proportsionaalne, tuleb last iga kord voodis ringi keerata, kord ühele, kord teisele küljele. Iga viieteist minuti tagant tuleks sättida pea uutmoodi asendisse. Aga järsku muutub peake sedasi hoopis koledaks ovaalpeaks, nagu tulnukal? Ei see kõlba kuhugi! Siis tuleb laps magamisajaks lae külge riputada, et pealaest ka kenasti vajutatud saaks!
27. Lapse pead ei tohi paitada - paitad aru ära! Lolliks jääb noh. Ei saa aru või? No selge, sind on ka vist lapsepõlvest peast paitatud. Mind kah. Suure armastusega!
28. Põrandal istuvast lapsest ei tohi üle astuda - ei kasva suureks. Jõhkeer, jääb murust ka madalam. Ega see muru muidu ka nii lühikeseks ei jääks, aga käivad siin igasugused mööda muru, noh! Ja mõelda vaid - kääbustest on vist ka keegi paha kunagi üle pea astunud. Embrüoeas kusjuures! Isa vist roninud üle vastviljastatud munaraku teiseltpoolt üle. Tulevased vanemad, olge palun erakordselt valvsad selle tähtsa tegemise (lapse tegemise, kui keegi (vt punkt 27) ei ole veel vihjest aru saanud) käigus!!
Wednesday, February 16, 2011
Ebausklik ja emausklik.
Elasid kord kaks kaksikut ema üsas. Üks kaksik oli usklik, teine - totaalne eitaja. Tihtipeale korraldasid nad sel teemal ägedaid usudebatte. Eriti just õhtupoolikutel. Esimene kaksik oli veendunud, et väljaspool pimedust on olemas elu. Teine üritas talle kõigi käte ja jalgadega tõestada, et ainuke eluvõimalus on siinne pimedus. Esimene tita, ajades mullikesi suust välja, veel suurima hellusega väitis, et väljaspool pimedust ootab neid kõikseevägevaim ema, olend, kes on ülivõimas ja superlatiivselt tark. Tema, kõikvõimas suur haldjas, olevat loonud neid, kaksikuid, oma imeliste võimete abil, vaid hetkega. Teine naeris selle jutu peale kõhuke kõveras ja trampis jalgu vastu pehmet kudet, pareerides vennale, et miks see hea haldjas siis ei suuda neile pakkuda suuremat ja mugavamat eluruumi kui see kitsas, kehva valgustusega platsentakott. Esimene kutsus teist kuulama hääli, mis väljaspool pimedust summutatuna läbi kostuvalt. Teine pidas hääli vaid nende arenevate ajurakkude tekitatud, eksitavaks fantoomiks.
Nii nad elasidki seal pikki kuid, pimedalt uskuges iseenda loodud tõekspidamistesse. Igaüks omasse. Üks - lootes elule peale sündi, kõikvõimsa Ema puudutusele. Teine - elades nüüd ja praegu, tehes nalja venna vaimusünnitiste üle, luksudes ning punnitades kõhtu peale suuremat söömaaega. Kuid teatavasti on igal tital oma sünnipäev ja ühel imelikul päeval sai selline pime koosviibimine ootamatult läbi...
***
Saades üsast välja kaksikud taipasid... Taipasid, et eksinud on nad mõlemad. Nii uskumatu hing, sest elu pärast sündi kujunes siiski täitsa kõlblikuks ning ka müstiline ema oli tõepoolest olemas. Kui ka teine, läbinisti emausklik. Sest et, nagu selgus - ema on kõigest ema, mitte kõikvõimas ja täiuslik haldjas. Ta ei loe mõtteid, jätab tükiks ajaks kakiseid mähkusid vahetamata, käsib magada kui ei ole vähimatki soovi, ning ema, see kõikseevägevaim ema, täiesti uskumatu lugu - ta lihtsalt väsib!!
Tuesday, February 15, 2011
Geograafia meie ümber
Köök on meie kodu India. Seal on koguaeg miskit toimumas - ollakse püsivalt nugade peal, verd voolab, hakkliha veereb, pisarad, kuumus, patriarhaat ja naiste ahistamine. Mees on seal kunn, kes joob baarileti taga õlut ja naine - tema tumm, põlle sisse mähitud orjatar.
Riidekapp. Tere tulemast Hiina, kullakesed! Te võite ju hellitada lootust, et riietekapp koos HUGO BOSS'i, COVALLI ja GUCCI'ga on miskit šikkimat, kuid ei, (näitab sõrmedega teatud näpudekombinatsiooni, kus peategelaseks on pöial). Pesuehtne Hiina!
Lastetuba on USA. Mitmetel põhjustel. Esiteks seal pesitsevad tegelased on lastepäraselt enesekesksed ja naiivsed, usuvad Santa Claus'i ja peavad igat Thanksgivingday' t. Lisaks on nad ikka kõige olulisemad ja arvestatavad tegelased, kellele tavaliselt lihtsalt ei tasu vastu hakata, märksam ohutum on kohe nõustuda, laialt naeratades.
Vannituba on Holland. Kasvõi sellepärast, et lohakalt pandud seinaplaadid viitavad ehitajate arvatavale mõnuainete tarbimisele. Vannitoariiulis ilutsevate purgikeste pudelite värvikirevus aga tuletab jällegi seksuaalvähemuste lipu meelde ning iga ennast austav meesterahvas ei suuda seetõttu seal viibida üle 10 minuti, kui ta just valmishomo pole.
Rõdu on mõistagi Egüptus. Meie pere puhul on see igatahes absoluutse diktaarorliku valitseja pärusmaa, kes omab üsna suurt võimu teiste maade üle sel lihtsal põhjusel, et tema käes on väga tõhus keemiline relv. Selle relva peal tavaliselt kirjutatud "Suitsetamine kahjustab tervist ja vähendab teie eluiga". Eluea kohta ei tea midagi öelda, sest mitte kusagil mujal ei säili selliseid muinsusi, kui rõdul, seal on kolimise ajasthunnikute püramiitideviisi teadmata paska väärisesemeid.
Telekatuba on Venemaa. Sellepärast, et telekapult rändab mööda maid ja inimesi, sellepärast, et iga kuu tagant on actionis Venemaal uus nähtamatu vaenlane. Telekatuba on nagu nõukoguaegne Venemaa, kus juba täies hoos toimuvat putši saab kenasti "Luikede Järve" või mõne sarjaka varju peita.
Kelder või külmik on Euroliit. Seal on kõik kenasti riiulitele laotatud, kuigi vaatamata korrashoiule ilmtingimata leidub mõni hoius, mis haiseb üle kogu liidu. Kuid kuidagi nii on see juba välja kujunenud - kui kõhud tühjad - trügivad kõik Euroliitu, mürgistele hallitushaisudele vaatamata moosipurke tühjendama.
Magamistuba on Prantsusmaa. Sellest räägib juba suur ja pompöösne raudkolakas keset tuba, mida kasutatakse ikka romantiliste tegevuste tarvis. Ta küll ei ole sama kõrge kui Eiffeli torn, aga kui on soovi, siis mõni seiklushimuline seksihull võib seda vanade inimeste asja voodi all ka harrastada. Teatavasti kasutati ju Eifelli torni vanasti sõjaväe poolt spionaaziks, teatud manipulatsioone ja luuretööd on ka magamistoas tehtud.
Kui teil on koduloom, siis on sellele mõeldud kohake - Soome. Loom meie territooriumil sööb poolmuidu, joob poolmuidu, ja, tänutäheks poolmuidu saadud pidutsustele röögib nii, et ei saa oma toaski tast rahu ja vaikust. Tihti keerab ta igasugusi väikesi käkke, oma muretu sotsiaalse staatuse kohaselt sinisilmselt uskudes, et oled kohustatud tema vastu viisakas ja vastutulelik olema, ja kui sa lõpuks seda oledki, siis teeb ta osavalt äärmiselt lolli näo pähe ning väidab, et ei oska ei eesti ega vene keelt.
Ja selle keskel me elamegi. Usinasti, vaata et liigagi usinasti naeratame USA'le, söödame Soomet, võitleme Venemaaga, regulaarsete lõõgastuste järgi reisime Hollandisse, kasutame Hiinat, tuhnime Egüptuse püramiidides, järgime India patriarhaatseid traditsioone ja otsime toetusi Euroliidult. Aga surra eelistaks ikka Prantsusmaal, eks.
Riidekapp. Tere tulemast Hiina, kullakesed! Te võite ju hellitada lootust, et riietekapp koos HUGO BOSS'i, COVALLI ja GUCCI'ga on miskit šikkimat, kuid ei, (näitab sõrmedega teatud näpudekombinatsiooni, kus peategelaseks on pöial). Pesuehtne Hiina!
Lastetuba on USA. Mitmetel põhjustel. Esiteks seal pesitsevad tegelased on lastepäraselt enesekesksed ja naiivsed, usuvad Santa Claus'i ja peavad igat Thanksgivingday' t. Lisaks on nad ikka kõige olulisemad ja arvestatavad tegelased, kellele tavaliselt lihtsalt ei tasu vastu hakata, märksam ohutum on kohe nõustuda, laialt naeratades.
Vannituba on Holland. Kasvõi sellepärast, et lohakalt pandud seinaplaadid viitavad ehitajate arvatavale mõnuainete tarbimisele. Vannitoariiulis ilutsevate purgikeste pudelite värvikirevus aga tuletab jällegi seksuaalvähemuste lipu meelde ning iga ennast austav meesterahvas ei suuda seetõttu seal viibida üle 10 minuti, kui ta just valmishomo pole.
Rõdu on mõistagi Egüptus. Meie pere puhul on see igatahes absoluutse diktaarorliku valitseja pärusmaa, kes omab üsna suurt võimu teiste maade üle sel lihtsal põhjusel, et tema käes on väga tõhus keemiline relv. Selle relva peal tavaliselt kirjutatud "Suitsetamine kahjustab tervist ja vähendab teie eluiga". Eluea kohta ei tea midagi öelda, sest mitte kusagil mujal ei säili selliseid muinsusi, kui rõdul, seal on kolimise ajast
Telekatuba on Venemaa. Sellepärast, et telekapult rändab mööda maid ja inimesi, sellepärast, et iga kuu tagant on actionis Venemaal uus nähtamatu vaenlane. Telekatuba on nagu nõukoguaegne Venemaa, kus juba täies hoos toimuvat putši saab kenasti "Luikede Järve" või mõne sarjaka varju peita.
Kelder või külmik on Euroliit. Seal on kõik kenasti riiulitele laotatud, kuigi vaatamata korrashoiule ilmtingimata leidub mõni hoius, mis haiseb üle kogu liidu. Kuid kuidagi nii on see juba välja kujunenud - kui kõhud tühjad - trügivad kõik Euroliitu, mürgistele hallitushaisudele vaatamata moosipurke tühjendama.
Magamistuba on Prantsusmaa. Sellest räägib juba suur ja pompöösne raudkolakas keset tuba, mida kasutatakse ikka romantiliste tegevuste tarvis. Ta küll ei ole sama kõrge kui Eiffeli torn, aga kui on soovi, siis mõni seiklushimuline seksihull võib seda vanade inimeste asja voodi all ka harrastada. Teatavasti kasutati ju Eifelli torni vanasti sõjaväe poolt spionaaziks, teatud manipulatsioone ja luuretööd on ka magamistoas tehtud.
Kui teil on koduloom, siis on sellele mõeldud kohake - Soome. Loom meie territooriumil sööb poolmuidu, joob poolmuidu, ja, tänutäheks poolmuidu saadud pidutsustele röögib nii, et ei saa oma toaski tast rahu ja vaikust. Tihti keerab ta igasugusi väikesi käkke, oma muretu sotsiaalse staatuse kohaselt sinisilmselt uskudes, et oled kohustatud tema vastu viisakas ja vastutulelik olema, ja kui sa lõpuks seda oledki, siis teeb ta osavalt äärmiselt lolli näo pähe ning väidab, et ei oska ei eesti ega vene keelt.
Ja selle keskel me elamegi. Usinasti, vaata et liigagi usinasti naeratame USA'le, söödame Soomet, võitleme Venemaaga, regulaarsete lõõgastuste järgi reisime Hollandisse, kasutame Hiinat, tuhnime Egüptuse püramiidides, järgime India patriarhaatseid traditsioone ja otsime toetusi Euroliidult. Aga surra eelistaks ikka Prantsusmaal, eks.
Tuesday, February 8, 2011
Absint. Kas haldjas või nõid?
Arvatavasti puudub selline alkohoolne jook, mis tekitaks sama palju vasturääkivaid arvamusi alates oma tekkeajast tänapäevani kui smaragtroheline absint. Mõni leidnud selles inspiratsiooniallika pikadeks loomeaastateks, mõnda põletas tulivee kangus hoopis üsna kiiresti hingetuks, kolmandad jällegi pidasid kõiki ringi liikuvaid jutte alusetuteks legendideks ning eelistasid nende kuulamisele absindi nautimist. Ammustest aegadest on absindile omistatud hulganisti müstilisi omadusi, jook oli amatlikult keelatud paljudes maades, siis jälle imekombel surnutest üles tõustnud ning jõudnud esikohtade saavutamiseni tänapäeva maailma moodsaimate alkohoolsete jookide seas.
Natuke keemiat, botaanikat ja neurofüsioloogiat.
Absint (prant. absinthe — koirohi) on piiritusjook, mille kangus ulatab vahest 70% ning koguni 85% alkoholi sisalduseni. Strateegiliselt kõige tähtsam komponendiks on siis artemisia absinthiumi ehk kibeda koirohi ekstrakt, mille eeterlikkes õlides leidub suurtes kogustes tujooni-nimelist elementi, tänu millele on abstint tuntud oma kurikuulsate hallutsinatsioonide tekitavate omaduste üle. Kuigi kuulus inglise kulturoloog Phil Baker oma raamatus "Absinthe" pajatab ka nendest hallutsinatseerivatest inimestest, kes tarvitasid tujoonivaba absinti. Need mõistatuslikud juhtumid tõestavad esmapilgul teistjärguliste faktorite mõjuvõimu absindi tarvitaja organismile, näiteks valmistamise rituaalide täpne järgimine, aga ka joojat ümbritsev atmosfäär ja tema isiklik ingridientide taluvuse tase.
Nii või teisiti, müstilised lood joogi tarvitamisel moondunud reaalsusest on alati absindiga kaasas käinud. Tänapäevaks teatakse, et spetsiifiliste hallutsinogeensete effektide taga on tujooni mõju organismile, nimelt agonist tujoon blokeerib GABA retseptoreid ning närvirakkudes pidurdumissüsteeme takistades, põhjustab psühodeelset mõju. Tujoon nõrgestab kohati mõningaid alkohoolse joove nähte, aga kutsub esile üldist üleerutust, mis soodustab hallutsinatsioone ning hullemal juhul isegi epileptilisi juhtumeid.
Teised absinti komponendid on: rooma koirohi, aniis, apteegitill, piparmünt, meliss, lagrits, iisop, pontuse puju (Artemisia pontica, samast perest kui koirohi ise) ja teised taimed. Sagedamini omab absint kaunit klassikalist smaragdtrohelist värvi, kuid võib olla ka kollakas, pruun, läbipaistev, lilla, punane või koguni must. Roheline värv on taimedest eraldunud klorofülli tekitatud, ja kuna see kipub päikesevalguses kaduma pruuniks pleekides, villitakse absinti sageli tume-rohelisest klaasist pudelitesse. Tänu oma originaalsele värvusele sai jook ka "Rohelise haldja" nime. Vett lisades eeterlikud õlid settivad, seetõttu muudab klassikaliselt tarvitatav jook oma värvi ja konsistentsi.
Salapärane teke, hääbumine ja taassünnilugu.
Artemisia Absinthium on ju tegelikult ammustest aegadest meditsiinis kasutusel olnud, nii Hippokratese kui Pythagorase poolt. Selle leotuse abil ergutati söögiisu ja stimuleeriti seedimist.
Absint enda sünnilugu viib meid 18-sajandi Šveitsi, Kuve-nimelisse linnakessse, mis asub vahetus läheduses Prantsusmaa piirile. Seal elasid kaks õde perenimega Henrio, kes tegelesid erinevate arstimite valmistamisega. Üks nendest rohtudes, koirohu-aniisi tinktuur, produtseeriti destillatsiooni teel väikeses destileerimisapparaadis. Seda imelist eliksiiri hakkasid nad realiseerima pagenud prantsuse revolutsiooni ajal arsti Pierre Ordinaire kaugu. Teise versiooni järgi kuulus droogi retsept algusest peale Ordinairirele endale. Igatahes umbes 1792 aastast kirjutas andekas tohter seda imeravimit kõigile oma patsientidele nagu panatseat kõigi haiguste ja pahede vastu. Absinti lisati veinile, et tugevdada selle joovastavat effekti. Tol ajal saigi absint endale "Roheline haldja" kuulsuse, mis kindlalt seostus nõiduse, mütoloogia ja võrgutamise kunstiga.
Aastal 1797 sama tohtri sugulase, Henri-Louis Pernod poolt sai Šveitsis asutatud esimene absindi valmistav tehas, küll kõigest kahe destillaatoriga, kuid siiski. Jook hakas kiiresti mööda ilma levima. Samal aastal avati suurema ja hiljem märksa tuntuima vabriku Prantsusmaal, Pontarlieri linnas. Toimis see vabrik ka peale oma asutaja, Perno surma, kuni sai saatusliku välgulöögi, mille tagajärjel tekkinud tulekahju kestvat tervet 4 ööpäeva. Kuid siiski joogi tarvitaminne jäi kasvusirgele. Samuti kasvas ka absinti kuri kuulsus, seda aina rohkem seostati skisofreenia, kannatuste ja surmaga, absint sai enda külge "hullus pudelis" (la folie en bouteille) reputatsiooni, tekkis aina rohkem vastaseid. Prantsusmaa kulutas, et kui absint ei lähe keelu alla, saavad pooled kodanikud hullusärgid selga. Noored, 18-20-aastased prantsusmaa naised tarvitasid ohtrasti müstilist jooki ning langesid maksatsirroosi ohvriteks statistiliselt märksa sagedamini kui mujal maailmas. Selline absindilembelisus on kergesti põhjendatav, naised tarbisid jooki lahjendamata, kuna lihtsalt ei saanud palju juua korsettide tõttu.
Paraleelselt metsikult kasvava absindi populaarsusega leiab aset ka viinamarjaplantatsioonide massisurm 1870-1880 aastail, ja selletõttu veini kallinemine. Tekkis vajadus asendada siiani kasutatud viinamarjapiiritus tehisliku kraamiga, mida ka teostati, saavutades kange joogipoolise 7-10-kordselt madalamat hinda kui veinil. Kui varem oli absindi joomine enamasti bursuide ja boheemlaste pärusmaa, siis nüüdsest alustas jook oma allakäiku töölisklassi sekka. Odavaim absint kujutas endast pesuehtsat mürki, mida tarvitas lihtsamast lihtsaim rahvas kahtlastes joogikohtades, kus mõnikord puudusid lauad-toolid ja oli vaid üks tsingitud lett. Tarvitati regulaarsete "roheliste tundidena" enne õhtusööki, nö söögiisu tekitamaks.
Aastal 1905 juhtus saatuslik tragöödia, millest kõnelesid ajalehtede esikaaned üle kogu Euroopa. Farmer ja ühtlasi kuulus absintje Jean Lanfrey tarvitanud suurt kogust absinti, mille tagajärjel tappis halastamatult kogu oma pere. Farmeri poolt tol saatuslikul päeval ära joodud "piparmündiliköör, konjakiklaas, kaks tassi konjakiga kohvi, kolm liitrit veini" miskipärast ei tekitanud nii suurt kõmu ajakirjanduses ega objektiivset hinnangut inimeste poolt.
Tulemuseks oli 82 450 inimeste allakirjastatud petitsioon palvega keelustada absindi müük Šveitsis. Farmer sai mõistagi süüdi mõistetud ja seadusandlikud riigiorganid keelustasid ametlikult jooki, mis jutude järgi olevat viinud hullumiseni ja suitsiidini paljusid tolle aja kuulsusi. Lumepalliga veeres absindi ja samalaadsete jookide müügikeeld: Prantsusmaa, USA, Belgia, Itaalia, Holland, Ungari, Saksamaa.
Alles 1981 aastal legaliseeriti absint Euroopas. Taassünnipaigaks kujunes Suurbritania, täpsemalt siiski Šotimaa, kus jook, kuigi polnud iialgi keelustatud ei olnud iial kuidi populaarne. Siiski 1998 tsehhi mark Hill's lasi briti turule välja uut, moodsat nõiarohtu. Suurel määral on seda üritust mõjutanud filmikuulsused, täpsemalt näitleja Jonny Depp isiklikult, kes isukalt pajatas meediale kuis nautis absinti tarvitamist filmide valmimisel. Pärast seda moodi jätkasid paljud hollivuudi kuulsused, Eminemist Marilyn Mansonini. Tsehhis valmistatud absinti edukuse põhjuseid on tegelikult väga raske leida, sest selle tulivee maitse oli kohutav. Räägiti, et seda marjukest võis juua "vaid joobumise eesmärgil ja ainult massohhist võis lisada sellele vett". Hea absint on vastupidiselt joodav aeglaselt ja naudinguga. Hills'i kirusid kõik teadjad ning aasta pärast, koostöös peamise prantsuse eksperti ja absindi muuseumi loojaga Mari-Klode Delae lõpuks nägi ilma uus mark «La Fee», mis oli mõeldud mekkimiseks ja nautimiseks. Taassünni järel tekkinud marketingi poliitika arvestas varem valitsenud, imekombel või siis veinitootmise heaks tekkinud suhtumisega, kus absinti liialdatult tembeldati "kõikidest mürkidest ohtlikumaks". Seekord lõi vastupidiselt liialdatult positiivse kujunduse antud alkoholi promomiseks. Maailmale avanes lustakalt kelmikas ja rõõmsavärviline absint.
2004 aastal Šveitsi parlament legaliseeris absinti, võttes tagasi 96 aastat tagasi välja antud keelu üsna populaarse joogi valmistamisele ja müügile. Järgnes Hollandlaste loobumine absindi keelustamisest. Euroopa Liidu kohus andis välja piirava normistiku, mille kohaselt müügile kõlbas vaid absint, kus tujooni sisaldus ei ületanud 10 mg/kg.
Absint kunstis
Eks just joogi müstilisuse ja skandaalsuse tõttu kujunes olukord, kus absindist sai üks suur lemmik kultuuri ja kunsti valdkonnas. Absindi teema kajastus pidevalt kujutletavas kunstis, teatrielus, luules... Meieni on jõudnud mitmeid joogile pühendatud teoseid. Ükski jook pole savutanud sellist kuulsust, eriti just prantsusmaal, kui absint. Pea iga tolle ajastu kunstnik on kujundanud oma pildil näiteks mõnda klaasistunud pilguga absindi joojat, absindi pudelit või muud sarnast. Nende kunstnike seas on suuri, austusväärseid nimesid nagu van Gogh, Dega, Picasso jt. Sürrealistliku kunstniku Gigeri mitmed teosed on loodud peale eksperimenteerimist antud joogi omadustega.
Arvatavasti kõige kuulsamaks absintistiks võib pidada Vincent van Goghi. Väidetakse, et see kunsti geenius oli lausa absintikade, ta jõu regulaarselt ning piinles vaimuhaiguse küüsis, tema haiguse tõsidust tõestab seik, kui ta sai hakkama oma enese kõrva maha lõikamisega. Tema tarvitas isegi värvide segamisel kasutatavat tärpentiini. Oma lühikese elu karmis lõppus, 37-aastaselt oli ta muutunud täielikuks alkoholi ja sealhulgas absintisõltlaseks, epileptikuks, ning lõpetas oma elu suitsiidiga. Küll aga nende värvikate aastatega oli tema käe all sündinud tervelt 900 maali ja üle tuhande graafilist tööd.
Suurimat tähendust omab absint prantsuse luule arengus. Paul Verlain, Artur Rembo olid vaimustunud rohelisest nõiast. Paul Verlain, 1895 aastal kirjutatud "Pihtimuses" kutsus autor keelustama "hulluse ja kuritegevuse, idiotismi ja häbistuse allika". Verlain, temale iseloomuliku "õhtuse ja öise" joomise tõttu, olles seejuures väga tundlik ja siiras inimene, ründas oma naist ja isegi püüdis teda põlema panna, tulistas oma sõpra Rembo ja, noaga nõudis raha oma vanurist ema käest. Tema sõprade sõnutsi olevat Verlain siiralt neetnud absinti oma surivoodil. Kuid... just selle joogi pudel leiti peidetuna tema padja all.
Kuulus ja skandaalne prantslane, Alfred Jarry, oli ekstsentriline kirjanik ja tuntud absentist. Oma talendikuse toetamaks otsis ta sageli inspiratsiooni absindist. Selle abil ühendas ta unistusi ja reaalsust, kunsti ja elu.
Üks viimastest kuulsatest absentistidest Ernst Hemminguay tarvitas absinti isegi pärast selle laiahaardelist keeldu. Kuulujutude kohaselt varunud ta mõned pudelid kui elas USAs. Absindist on juttu paljudes tema teostes. Siiski tema on üks nendest õnnelikkest geeniustest, kellele ei ole armastus absindi kohta siiski liiga teinud.
Mitmed ja mitmed tolleaja teosed edastavad ameeriklaste suhtumist antud jooki. Andekad autorid rõhutasid absindi mõju inimeste psühhikale, kujutamas absinti kui pahet, mis kõikidest muudest ainetest märksa kiiremini viib otsemaid surma ja põrguväravateni. Absindi vastased väitsid kogu tõsidusega, et roheline haldjas tekitab lisaks epileptilistele haigustele geneetiliselt edastatavaid haigusi - debiilsust, imbetsiilsust ja nii mitmete järeltulevate põlvede ulatuses (J.J.V. Manjan)
Ühele absinti kirglikumale kaitsjale kuuluvad sõnad: "Me ju ei mana merd, kus juhtuvad laevahukud... Absinti ei saa hinnata ainult liialduste järgi.. Sellega on seotud mitte ainult erilised pahed ja ohud, vaid ka head teod
ja voorused, milliseid ei võimalda ükski teine jook". (Krowly)
Paljud filmid, ka esimesed, veel hääleta filmid, on pühendatud antud märjukesele. Absint on siiani üsna populaarne jook filmimaaailmas, nimetagem nende seas kasvõi üksikuid "Põrgust", "Euro tour", "Moulen Rouge!"
Siin mainitud on vaid terasuurune osa kogu kultuurivarust, vaid pisike kübe absindi ja andekuse ühisest ajaloost.
Absindi tarvitamise meetodeid:
Prantsuse ehk klassikaline.
Kallata pokaali 1 osa absinti, asetada pokaali äärele spetsiaalse absindilusika ning sellele üks suhkrukuubik.
Kallata aeglaselt läbi suhkrutüki pokaali 3 osa külma vett. Kindlasti aeglaselt, sest kiiresti tehes ei lahustu eeterlikud õlid korralikult ja maitse/lõhna muutus jääb üsna vähemärgatavaks (lahjemaks läheb muidugi aga see pole ainus eesmärk). Suhkur lahustub vees ja tekkitud siirup teeb jooki parajalt kangeks. Joomiseks valmis absint on läbipaistmatu, meenutab piima. Nuusutades on lõhnad hoopis teised kui puhtal absindil ja ka maitse on oluliselt muutunud. Võib kasutada tükeldatud jääd samades proportsioonides. See olevat kõige algsem meetod.
Tsehhi.
Läbi suhkrutüki kallata pokaali 1 osa absinti. Seejärel süttida suhkrukuubik põlema ning kallata tekkinud karamell pokaali, lisada 3 osa vett. See on uuem variant, joogi taastekke ajast, mil marketingu jaoks mõeldi välja varasemast effektsema serveeringu. Just selle effektsuse tõttu on meetod küllalt ohtlik, kuna pokaalis olev absint võib ise ka põlema minna.
Teine variatsioon seisneb selles, et eelnevalt kuumutatud lusikale asetatakse suhkrutükk, siis läbi selle kallatakse sekka jook. Tekkib kergelt soojendatud segu.
Karm:
4 osa jääkülma absinti kallatakse klaasi, süüdatakse põlema. Absindilusikale asetatakse suhkrutükk, hoitakse leegi kohal. Suhkur tilgub ja kristalliseerub klaasi põhjale. Kui pruunid suhkrukristallisesed täidavad viimase viiendiku klaasist on jook valmis. Varuda kokteilitoru, kustutada leek ja torukese abil juua ära kogu vedela, kindlasti lastes voolata mööda keelt, et saada mekkist paremat aimu. Kui sooritada kõik maksimaalselt õigesti ja kärmelt, järsk üleminek pokaali põhjas olevast jääkülmast absindist talumatult kuuma pealmise joogini, koos meeldiva magusapoolse mekkiga kujundab sellest shotist unustamatut naudingut, mida soovitakse kogeda aina uuesti ja uuesti.
Tsitruseline absint:
Võtta apelsini või mandariiniviil, koorega, puhastada sisemistest kilejatest vaheseintest, tupsutada suhkru ja kaneeli segus. 50 gr absinti süttida põlema, tsitruselise tükike hoida (nt pintsetidega) leegi kohal, et suhkru, kaneeli ja mahla segu tilguks pokaali. Kustutada jook ja tarvitada soojalt. Peale hammustamiseks - lutsutada tekkinud suhkrukristallid.
Täiustatud langevari:
40 ml absinti kallatakse konjakipokaali. Sprite või mahl - vanaaegsesse viskiklasi. Konjakipokaal asetatakse külili klaasi peale, süüdatakse sees olev absint ja keerutatakse ettevaatlikult pokaal ringi. Kuum absint kiiresti, kuid ettevaatlikult kallatakse klaasi, kaetakse pokaaliga klaas kinni, suletud klaasis leegi kustumiseni. Siis kallutatakse natuke konjakipokaali, et tekkinud pragusse asetada kokteilitoru, millega suitsetatakse sees olev aur, hingates ninaga sisse ja suuga välja. Niikaua kui inimene sedasi suitsetab, väikeses alustaldrikus süüdatakse põlema järgmisel viisil ettevalmistatud suhkur: taldriku keskele asetatakse üksteise peale 2 suhkrutükki, leotatakse need absindis lombikese tekkimiseni taldriku keskel. Kui aur on ära suitsetatud, juuakse klaasisisu korraga ära, kui tegemist on mahlakokteiliga. Kui lahjendajaks on sprite, siis kõigepealt ajatakse jook mullitama nagu "tequila-bum" nimelist kokteili (peopesaga suletud klaasiga lüüakse vastu baarileti, et mullid tõuseksid ülesse), siis juuakse ära. Kui seegi osa on tehtud, konjakiklaasiga sooritatakse aeglaseid ringi leegis sulava suhkru ümber, vaikselt kattes õhukindlalt kinni, seega kustutades. Kui kõik on sooritatud õigesti, konjakiklaas jääb terveks. Umbes 5 cm alustassini peab toimuma väike gaaside plahvatus - see pidi võimas olema. Pistetakse vahele toruke ja jälle suitsetatakse. Antud meetodil tarvitamuse kergelt eufooriline effekt pidi olema erakordselt huvitav.
Ettevaatusabinõud:
Suure ettevaatusega tuleks valida kasutatavat klaasi, peenemate seintega pokaalid võivad kuumuse mõjul puruneda või deformeeruda. Ka kokteilitorukesega võib tekkida probleeme liig kuumaks ajatud joogiga kontakteerimisel.
Kõige olulisem ettevaatusabinõu puudutab ehk kogust - EI SOOVITATA tarbida rohkem kui kolm 100-grammilist hotshote!!
Absinti võib tarvitada ka puhtal kujul, külmutatult, 30 ml portsioonidega. See meetod pärineb jällegi tollest ajast, mil absinti tema odavuse tõttu usinasti tarvitati prantsuse töölisklassi seas õhtuste "söögiisu shotidena". Mõned absintje soovitavad pehmendada joogi kangelt mõrudat maitset sidruniviiluga. Loomulikult on igal inimesel vaba valik, kuidas jooki tarvitada, võib ehk mõelda välja mõnda põnevatki meetodit nende variatsioonide põhjal. Hemingway näiteks jõi absinti vahuveiniga segatuna, suhtes 1/4 abisnti ja 3/4 šhampust.
Niisiis selline jook, väga salapärase ja vasturääkiva looga. Igatahes mulle isiklikult pakkus ainuüksi selle joogi arengutee uurimine väga palju huvi. Absindi tarvitamiseni pole kahjuks siiani jõudnud, ütlen ausalt, ei julge... Seda omakorda kahes osas - suur hirm on esiteks selle murdja kanguse ees, ja teiseks, kogu tekkinud aupakklikusega ajaloo suhtes, ei taha ka marjukeses pettuda. Aga ehk vahest ongi targem jääda müstitsismi süvendamata. Selleks ta nii mõistatuslik ongi...
;)
Natuke keemiat, botaanikat ja neurofüsioloogiat.
Absint (prant. absinthe — koirohi) on piiritusjook, mille kangus ulatab vahest 70% ning koguni 85% alkoholi sisalduseni. Strateegiliselt kõige tähtsam komponendiks on siis artemisia absinthiumi ehk kibeda koirohi ekstrakt, mille eeterlikkes õlides leidub suurtes kogustes tujooni-nimelist elementi, tänu millele on abstint tuntud oma kurikuulsate hallutsinatsioonide tekitavate omaduste üle. Kuigi kuulus inglise kulturoloog Phil Baker oma raamatus "Absinthe" pajatab ka nendest hallutsinatseerivatest inimestest, kes tarvitasid tujoonivaba absinti. Need mõistatuslikud juhtumid tõestavad esmapilgul teistjärguliste faktorite mõjuvõimu absindi tarvitaja organismile, näiteks valmistamise rituaalide täpne järgimine, aga ka joojat ümbritsev atmosfäär ja tema isiklik ingridientide taluvuse tase.
Nii või teisiti, müstilised lood joogi tarvitamisel moondunud reaalsusest on alati absindiga kaasas käinud. Tänapäevaks teatakse, et spetsiifiliste hallutsinogeensete effektide taga on tujooni mõju organismile, nimelt agonist tujoon blokeerib GABA retseptoreid ning närvirakkudes pidurdumissüsteeme takistades, põhjustab psühodeelset mõju. Tujoon nõrgestab kohati mõningaid alkohoolse joove nähte, aga kutsub esile üldist üleerutust, mis soodustab hallutsinatsioone ning hullemal juhul isegi epileptilisi juhtumeid.
Teised absinti komponendid on: rooma koirohi, aniis, apteegitill, piparmünt, meliss, lagrits, iisop, pontuse puju (Artemisia pontica, samast perest kui koirohi ise) ja teised taimed. Sagedamini omab absint kaunit klassikalist smaragdtrohelist värvi, kuid võib olla ka kollakas, pruun, läbipaistev, lilla, punane või koguni must. Roheline värv on taimedest eraldunud klorofülli tekitatud, ja kuna see kipub päikesevalguses kaduma pruuniks pleekides, villitakse absinti sageli tume-rohelisest klaasist pudelitesse. Tänu oma originaalsele värvusele sai jook ka "Rohelise haldja" nime. Vett lisades eeterlikud õlid settivad, seetõttu muudab klassikaliselt tarvitatav jook oma värvi ja konsistentsi.
Salapärane teke, hääbumine ja taassünnilugu.
Artemisia Absinthium on ju tegelikult ammustest aegadest meditsiinis kasutusel olnud, nii Hippokratese kui Pythagorase poolt. Selle leotuse abil ergutati söögiisu ja stimuleeriti seedimist.
Absint enda sünnilugu viib meid 18-sajandi Šveitsi, Kuve-nimelisse linnakessse, mis asub vahetus läheduses Prantsusmaa piirile. Seal elasid kaks õde perenimega Henrio, kes tegelesid erinevate arstimite valmistamisega. Üks nendest rohtudes, koirohu-aniisi tinktuur, produtseeriti destillatsiooni teel väikeses destileerimisapparaadis. Seda imelist eliksiiri hakkasid nad realiseerima pagenud prantsuse revolutsiooni ajal arsti Pierre Ordinaire kaugu. Teise versiooni järgi kuulus droogi retsept algusest peale Ordinairirele endale. Igatahes umbes 1792 aastast kirjutas andekas tohter seda imeravimit kõigile oma patsientidele nagu panatseat kõigi haiguste ja pahede vastu. Absinti lisati veinile, et tugevdada selle joovastavat effekti. Tol ajal saigi absint endale "Roheline haldja" kuulsuse, mis kindlalt seostus nõiduse, mütoloogia ja võrgutamise kunstiga.
Aastal 1797 sama tohtri sugulase, Henri-Louis Pernod poolt sai Šveitsis asutatud esimene absindi valmistav tehas, küll kõigest kahe destillaatoriga, kuid siiski. Jook hakas kiiresti mööda ilma levima. Samal aastal avati suurema ja hiljem märksa tuntuima vabriku Prantsusmaal, Pontarlieri linnas. Toimis see vabrik ka peale oma asutaja, Perno surma, kuni sai saatusliku välgulöögi, mille tagajärjel tekkinud tulekahju kestvat tervet 4 ööpäeva. Kuid siiski joogi tarvitaminne jäi kasvusirgele. Samuti kasvas ka absinti kuri kuulsus, seda aina rohkem seostati skisofreenia, kannatuste ja surmaga, absint sai enda külge "hullus pudelis" (la folie en bouteille) reputatsiooni, tekkis aina rohkem vastaseid. Prantsusmaa kulutas, et kui absint ei lähe keelu alla, saavad pooled kodanikud hullusärgid selga. Noored, 18-20-aastased prantsusmaa naised tarvitasid ohtrasti müstilist jooki ning langesid maksatsirroosi ohvriteks statistiliselt märksa sagedamini kui mujal maailmas. Selline absindilembelisus on kergesti põhjendatav, naised tarbisid jooki lahjendamata, kuna lihtsalt ei saanud palju juua korsettide tõttu.
Paraleelselt metsikult kasvava absindi populaarsusega leiab aset ka viinamarjaplantatsioonide massisurm 1870-1880 aastail, ja selletõttu veini kallinemine. Tekkis vajadus asendada siiani kasutatud viinamarjapiiritus tehisliku kraamiga, mida ka teostati, saavutades kange joogipoolise 7-10-kordselt madalamat hinda kui veinil. Kui varem oli absindi joomine enamasti bursuide ja boheemlaste pärusmaa, siis nüüdsest alustas jook oma allakäiku töölisklassi sekka. Odavaim absint kujutas endast pesuehtsat mürki, mida tarvitas lihtsamast lihtsaim rahvas kahtlastes joogikohtades, kus mõnikord puudusid lauad-toolid ja oli vaid üks tsingitud lett. Tarvitati regulaarsete "roheliste tundidena" enne õhtusööki, nö söögiisu tekitamaks.
Aastal 1905 juhtus saatuslik tragöödia, millest kõnelesid ajalehtede esikaaned üle kogu Euroopa. Farmer ja ühtlasi kuulus absintje Jean Lanfrey tarvitanud suurt kogust absinti, mille tagajärjel tappis halastamatult kogu oma pere. Farmeri poolt tol saatuslikul päeval ära joodud "piparmündiliköör, konjakiklaas, kaks tassi konjakiga kohvi, kolm liitrit veini" miskipärast ei tekitanud nii suurt kõmu ajakirjanduses ega objektiivset hinnangut inimeste poolt.
Tulemuseks oli 82 450 inimeste allakirjastatud petitsioon palvega keelustada absindi müük Šveitsis. Farmer sai mõistagi süüdi mõistetud ja seadusandlikud riigiorganid keelustasid ametlikult jooki, mis jutude järgi olevat viinud hullumiseni ja suitsiidini paljusid tolle aja kuulsusi. Lumepalliga veeres absindi ja samalaadsete jookide müügikeeld: Prantsusmaa, USA, Belgia, Itaalia, Holland, Ungari, Saksamaa.
Alles 1981 aastal legaliseeriti absint Euroopas. Taassünnipaigaks kujunes Suurbritania, täpsemalt siiski Šotimaa, kus jook, kuigi polnud iialgi keelustatud ei olnud iial kuidi populaarne. Siiski 1998 tsehhi mark Hill's lasi briti turule välja uut, moodsat nõiarohtu. Suurel määral on seda üritust mõjutanud filmikuulsused, täpsemalt näitleja Jonny Depp isiklikult, kes isukalt pajatas meediale kuis nautis absinti tarvitamist filmide valmimisel. Pärast seda moodi jätkasid paljud hollivuudi kuulsused, Eminemist Marilyn Mansonini. Tsehhis valmistatud absinti edukuse põhjuseid on tegelikult väga raske leida, sest selle tulivee maitse oli kohutav. Räägiti, et seda marjukest võis juua "vaid joobumise eesmärgil ja ainult massohhist võis lisada sellele vett". Hea absint on vastupidiselt joodav aeglaselt ja naudinguga. Hills'i kirusid kõik teadjad ning aasta pärast, koostöös peamise prantsuse eksperti ja absindi muuseumi loojaga Mari-Klode Delae lõpuks nägi ilma uus mark «La Fee», mis oli mõeldud mekkimiseks ja nautimiseks. Taassünni järel tekkinud marketingi poliitika arvestas varem valitsenud, imekombel või siis veinitootmise heaks tekkinud suhtumisega, kus absinti liialdatult tembeldati "kõikidest mürkidest ohtlikumaks". Seekord lõi vastupidiselt liialdatult positiivse kujunduse antud alkoholi promomiseks. Maailmale avanes lustakalt kelmikas ja rõõmsavärviline absint.
2004 aastal Šveitsi parlament legaliseeris absinti, võttes tagasi 96 aastat tagasi välja antud keelu üsna populaarse joogi valmistamisele ja müügile. Järgnes Hollandlaste loobumine absindi keelustamisest. Euroopa Liidu kohus andis välja piirava normistiku, mille kohaselt müügile kõlbas vaid absint, kus tujooni sisaldus ei ületanud 10 mg/kg.
Absint kunstis
Eks just joogi müstilisuse ja skandaalsuse tõttu kujunes olukord, kus absindist sai üks suur lemmik kultuuri ja kunsti valdkonnas. Absindi teema kajastus pidevalt kujutletavas kunstis, teatrielus, luules... Meieni on jõudnud mitmeid joogile pühendatud teoseid. Ükski jook pole savutanud sellist kuulsust, eriti just prantsusmaal, kui absint. Pea iga tolle ajastu kunstnik on kujundanud oma pildil näiteks mõnda klaasistunud pilguga absindi joojat, absindi pudelit või muud sarnast. Nende kunstnike seas on suuri, austusväärseid nimesid nagu van Gogh, Dega, Picasso jt. Sürrealistliku kunstniku Gigeri mitmed teosed on loodud peale eksperimenteerimist antud joogi omadustega.
Arvatavasti kõige kuulsamaks absintistiks võib pidada Vincent van Goghi. Väidetakse, et see kunsti geenius oli lausa absintikade, ta jõu regulaarselt ning piinles vaimuhaiguse küüsis, tema haiguse tõsidust tõestab seik, kui ta sai hakkama oma enese kõrva maha lõikamisega. Tema tarvitas isegi värvide segamisel kasutatavat tärpentiini. Oma lühikese elu karmis lõppus, 37-aastaselt oli ta muutunud täielikuks alkoholi ja sealhulgas absintisõltlaseks, epileptikuks, ning lõpetas oma elu suitsiidiga. Küll aga nende värvikate aastatega oli tema käe all sündinud tervelt 900 maali ja üle tuhande graafilist tööd.
Suurimat tähendust omab absint prantsuse luule arengus. Paul Verlain, Artur Rembo olid vaimustunud rohelisest nõiast. Paul Verlain, 1895 aastal kirjutatud "Pihtimuses" kutsus autor keelustama "hulluse ja kuritegevuse, idiotismi ja häbistuse allika". Verlain, temale iseloomuliku "õhtuse ja öise" joomise tõttu, olles seejuures väga tundlik ja siiras inimene, ründas oma naist ja isegi püüdis teda põlema panna, tulistas oma sõpra Rembo ja, noaga nõudis raha oma vanurist ema käest. Tema sõprade sõnutsi olevat Verlain siiralt neetnud absinti oma surivoodil. Kuid... just selle joogi pudel leiti peidetuna tema padja all.
Kuulus ja skandaalne prantslane, Alfred Jarry, oli ekstsentriline kirjanik ja tuntud absentist. Oma talendikuse toetamaks otsis ta sageli inspiratsiooni absindist. Selle abil ühendas ta unistusi ja reaalsust, kunsti ja elu.
Üks viimastest kuulsatest absentistidest Ernst Hemminguay tarvitas absinti isegi pärast selle laiahaardelist keeldu. Kuulujutude kohaselt varunud ta mõned pudelid kui elas USAs. Absindist on juttu paljudes tema teostes. Siiski tema on üks nendest õnnelikkest geeniustest, kellele ei ole armastus absindi kohta siiski liiga teinud.
Mitmed ja mitmed tolleaja teosed edastavad ameeriklaste suhtumist antud jooki. Andekad autorid rõhutasid absindi mõju inimeste psühhikale, kujutamas absinti kui pahet, mis kõikidest muudest ainetest märksa kiiremini viib otsemaid surma ja põrguväravateni. Absindi vastased väitsid kogu tõsidusega, et roheline haldjas tekitab lisaks epileptilistele haigustele geneetiliselt edastatavaid haigusi - debiilsust, imbetsiilsust ja nii mitmete järeltulevate põlvede ulatuses (J.J.V. Manjan)
Ühele absinti kirglikumale kaitsjale kuuluvad sõnad: "Me ju ei mana merd, kus juhtuvad laevahukud... Absinti ei saa hinnata ainult liialduste järgi.. Sellega on seotud mitte ainult erilised pahed ja ohud, vaid ka head teod
ja voorused, milliseid ei võimalda ükski teine jook". (Krowly)
Paljud filmid, ka esimesed, veel hääleta filmid, on pühendatud antud märjukesele. Absint on siiani üsna populaarne jook filmimaaailmas, nimetagem nende seas kasvõi üksikuid "Põrgust", "Euro tour", "Moulen Rouge!"
Siin mainitud on vaid terasuurune osa kogu kultuurivarust, vaid pisike kübe absindi ja andekuse ühisest ajaloost.
Absindi tarvitamise meetodeid:
Prantsuse ehk klassikaline.
Kallata pokaali 1 osa absinti, asetada pokaali äärele spetsiaalse absindilusika ning sellele üks suhkrukuubik.
Kallata aeglaselt läbi suhkrutüki pokaali 3 osa külma vett. Kindlasti aeglaselt, sest kiiresti tehes ei lahustu eeterlikud õlid korralikult ja maitse/lõhna muutus jääb üsna vähemärgatavaks (lahjemaks läheb muidugi aga see pole ainus eesmärk). Suhkur lahustub vees ja tekkitud siirup teeb jooki parajalt kangeks. Joomiseks valmis absint on läbipaistmatu, meenutab piima. Nuusutades on lõhnad hoopis teised kui puhtal absindil ja ka maitse on oluliselt muutunud. Võib kasutada tükeldatud jääd samades proportsioonides. See olevat kõige algsem meetod.
Tsehhi.
Läbi suhkrutüki kallata pokaali 1 osa absinti. Seejärel süttida suhkrukuubik põlema ning kallata tekkinud karamell pokaali, lisada 3 osa vett. See on uuem variant, joogi taastekke ajast, mil marketingu jaoks mõeldi välja varasemast effektsema serveeringu. Just selle effektsuse tõttu on meetod küllalt ohtlik, kuna pokaalis olev absint võib ise ka põlema minna.
Teine variatsioon seisneb selles, et eelnevalt kuumutatud lusikale asetatakse suhkrutükk, siis läbi selle kallatakse sekka jook. Tekkib kergelt soojendatud segu.
Karm:
4 osa jääkülma absinti kallatakse klaasi, süüdatakse põlema. Absindilusikale asetatakse suhkrutükk, hoitakse leegi kohal. Suhkur tilgub ja kristalliseerub klaasi põhjale. Kui pruunid suhkrukristallisesed täidavad viimase viiendiku klaasist on jook valmis. Varuda kokteilitoru, kustutada leek ja torukese abil juua ära kogu vedela, kindlasti lastes voolata mööda keelt, et saada mekkist paremat aimu. Kui sooritada kõik maksimaalselt õigesti ja kärmelt, järsk üleminek pokaali põhjas olevast jääkülmast absindist talumatult kuuma pealmise joogini, koos meeldiva magusapoolse mekkiga kujundab sellest shotist unustamatut naudingut, mida soovitakse kogeda aina uuesti ja uuesti.
Tsitruseline absint:
Võtta apelsini või mandariiniviil, koorega, puhastada sisemistest kilejatest vaheseintest, tupsutada suhkru ja kaneeli segus. 50 gr absinti süttida põlema, tsitruselise tükike hoida (nt pintsetidega) leegi kohal, et suhkru, kaneeli ja mahla segu tilguks pokaali. Kustutada jook ja tarvitada soojalt. Peale hammustamiseks - lutsutada tekkinud suhkrukristallid.
Täiustatud langevari:
40 ml absinti kallatakse konjakipokaali. Sprite või mahl - vanaaegsesse viskiklasi. Konjakipokaal asetatakse külili klaasi peale, süüdatakse sees olev absint ja keerutatakse ettevaatlikult pokaal ringi. Kuum absint kiiresti, kuid ettevaatlikult kallatakse klaasi, kaetakse pokaaliga klaas kinni, suletud klaasis leegi kustumiseni. Siis kallutatakse natuke konjakipokaali, et tekkinud pragusse asetada kokteilitoru, millega suitsetatakse sees olev aur, hingates ninaga sisse ja suuga välja. Niikaua kui inimene sedasi suitsetab, väikeses alustaldrikus süüdatakse põlema järgmisel viisil ettevalmistatud suhkur: taldriku keskele asetatakse üksteise peale 2 suhkrutükki, leotatakse need absindis lombikese tekkimiseni taldriku keskel. Kui aur on ära suitsetatud, juuakse klaasisisu korraga ära, kui tegemist on mahlakokteiliga. Kui lahjendajaks on sprite, siis kõigepealt ajatakse jook mullitama nagu "tequila-bum" nimelist kokteili (peopesaga suletud klaasiga lüüakse vastu baarileti, et mullid tõuseksid ülesse), siis juuakse ära. Kui seegi osa on tehtud, konjakiklaasiga sooritatakse aeglaseid ringi leegis sulava suhkru ümber, vaikselt kattes õhukindlalt kinni, seega kustutades. Kui kõik on sooritatud õigesti, konjakiklaas jääb terveks. Umbes 5 cm alustassini peab toimuma väike gaaside plahvatus - see pidi võimas olema. Pistetakse vahele toruke ja jälle suitsetatakse. Antud meetodil tarvitamuse kergelt eufooriline effekt pidi olema erakordselt huvitav.
Ettevaatusabinõud:
Suure ettevaatusega tuleks valida kasutatavat klaasi, peenemate seintega pokaalid võivad kuumuse mõjul puruneda või deformeeruda. Ka kokteilitorukesega võib tekkida probleeme liig kuumaks ajatud joogiga kontakteerimisel.
Kõige olulisem ettevaatusabinõu puudutab ehk kogust - EI SOOVITATA tarbida rohkem kui kolm 100-grammilist hotshote!!
Absinti võib tarvitada ka puhtal kujul, külmutatult, 30 ml portsioonidega. See meetod pärineb jällegi tollest ajast, mil absinti tema odavuse tõttu usinasti tarvitati prantsuse töölisklassi seas õhtuste "söögiisu shotidena". Mõned absintje soovitavad pehmendada joogi kangelt mõrudat maitset sidruniviiluga. Loomulikult on igal inimesel vaba valik, kuidas jooki tarvitada, võib ehk mõelda välja mõnda põnevatki meetodit nende variatsioonide põhjal. Hemingway näiteks jõi absinti vahuveiniga segatuna, suhtes 1/4 abisnti ja 3/4 šhampust.
Niisiis selline jook, väga salapärase ja vasturääkiva looga. Igatahes mulle isiklikult pakkus ainuüksi selle joogi arengutee uurimine väga palju huvi. Absindi tarvitamiseni pole kahjuks siiani jõudnud, ütlen ausalt, ei julge... Seda omakorda kahes osas - suur hirm on esiteks selle murdja kanguse ees, ja teiseks, kogu tekkinud aupakklikusega ajaloo suhtes, ei taha ka marjukeses pettuda. Aga ehk vahest ongi targem jääda müstitsismi süvendamata. Selleks ta nii mõistatuslik ongi...
;)
Tuesday, February 1, 2011
Lapsesuu ja muu (noppeid FBst)
ärjekordne seletustöö "Sa pead lasteaias käima ja ema oma rühma tsirkuseta laskma" on tehtud. Ausalt öeldes, pole seda nägugi, et keegi peale loengupidajat ennast seda ka usuks. Kokkuvõtlikult: süüa ei taha, lasteaeda ei taha, ilma kelguta... ei olda ka nõus liigelda...
Nüüd siis kodus kogu kambaga. Viskusin poolsurnult tugitooli, poiss pani endale Naksitrallide multikaid mängima ja ronis emme kaissu seletama, mida ekraanilt näha on. Nagu arvata võib peale väsinud Ahahh ja Jajaaat ei kostunud talle eriti vastu midagi.
Chris(vaimustunult) : Vaata kui ma suureks kasvan, ma hakkan ka autoga sõitma. Ma ostan endale samasuguse auto nagu Naksitrallidel ja hakkan autoga sõitma.
Emme (tüdimust varjamata): Ei tea, ei tea. Selleks et autot juhtida, pead sa kõigepealt suuremaks kasvama. Aga seda ei juhtu enne kui sa, noormees, korralikult sööma ja lasteaias tarkust õppimas käima hakad! Niiet jah...
Chris: (peale pika mõtlemispausi, erakordselt asjalikult) Palun, keeda mulle süüa, emme!
...Mingitsugune imejõud tõstis mu kärmelt tugitoolist välja ja viskas kööki askeldama. Elu on lill. Kui lapsed on lilled. Ja nad vahest siiski seda on. Meie elu kaunimad lilled. Tuleb kasta ja väetada.
Nüüd siis kodus kogu kambaga. Viskusin poolsurnult tugitooli, poiss pani endale Naksitrallide multikaid mängima ja ronis emme kaissu seletama, mida ekraanilt näha on. Nagu arvata võib peale väsinud Ahahh ja Jajaaat ei kostunud talle eriti vastu midagi.
Chris(vaimustunult) : Vaata kui ma suureks kasvan, ma hakkan ka autoga sõitma. Ma ostan endale samasuguse auto nagu Naksitrallidel ja hakkan autoga sõitma.
Emme (tüdimust varjamata): Ei tea, ei tea. Selleks et autot juhtida, pead sa kõigepealt suuremaks kasvama. Aga seda ei juhtu enne kui sa, noormees, korralikult sööma ja lasteaias tarkust õppimas käima hakad! Niiet jah...
Chris: (peale pika mõtlemispausi, erakordselt asjalikult) Palun, keeda mulle süüa, emme!
...Mingitsugune imejõud tõstis mu kärmelt tugitoolist välja ja viskas kööki askeldama. Elu on lill. Kui lapsed on lilled. Ja nad vahest siiski seda on. Meie elu kaunimad lilled. Tuleb kasta ja väetada.
Lapsed, koos õhtujuhist Pipiga piiluvad ka aeg-ajalt näljaselt laua poole... Tantsud-mängud tehtud, Pipi paneb musooni peale, pakkudes miskipärast just mulle Deep Purpli (huvitav, kas rokilisus paistab juba nii kaugelt silma, püüan ju ometi... harju keskmine välja näha). Ja kõlavadki kauaoodatud ja küpsisemagusad Pipi sõnad "Söömaaeg on käes!" Kõik täiskasvanud püüavad näha väärikalt vähehuvitatud, suunates sammud halastamist anuva laua poole. Lapsed kiirustavad salgamatult oma lauda. Saabub vaikus. Vaikus, mil keskmine Krabi otsustab kõvahäälselt teatada publikule "Aga mina ei taha siin süüa! Ma tahan kodus süüa, siin on paha toit!" Ebamugavust murdvad naerulaginad...
Siia kohta sobiks "Kardinad" ehk "Kojuminek", aga jätan stiilipuhtust luuletajatele. Õnneks on meie peres olemas noorem Krabi (emmesse), kelle söögiisu ei kao iial ja kes oskab naiselikult vägagi osavalt sundida oma venda "külgmist" käiku sisse lülitama ning siiski rahumeelselt, õega koos lauda istuma.
Siia kohta sobiks "Kardinad" ehk "Kojuminek", aga jätan stiilipuhtust luuletajatele. Õnneks on meie peres olemas noorem Krabi (emmesse), kelle söögiisu ei kao iial ja kes oskab naiselikult vägagi osavalt sundida oma venda "külgmist" käiku sisse lülitama ning siiski rahumeelselt, õega koos lauda istuma.
Me igapäev vaatame kellegi kontserte või niisama rokime audio saatel, lemmikbände usinasti matkides. Selleks on meil kaks kidrat, üks päris akustiline ja teile nö elekrtikitarr onu Reivo (üks lemmikutest, kellega päriselus suhtleme) poo...lt kingitud, mõnest pulgast saab puhkpilli kaa. Ja nii me rokime Metsatöllu, Svjata Vatra, Bestia, Kipelovi saatel. Jätame meelde igat liigutust, täiendades muusikalist andmebaasi uute, karmimate lauludega, millega mammat taaskord üllatada (loe:hirmutada). Väga nunnu on lapse pühendunud matkimist pealt vaadata. Tal on ikka mingi pisik sees, ja kuulmist paistab ka olevat, tasub tulevikus Otsa kooli suunata küll... Jama on see, et kui issi koju tuleb, seletab laps muudkui kokutades onudest, kes "ütles nii ja tegi naa", vaimustunult ja nimeliselt. Küll "kasvavad tal juuksed varsti sama pikaks kui onu Reivol, küll oskab ta sama ägedalt trumme taguda kui onu Marko, küll onu Markus jõi kontserdi ajal pudelist, küll onu Dmitril lendas trummipulk naljakalt minema, küll tema oskab sama vahvasti hüpata nagu onu Ruslan ja küll onu Kulnol on vägev hääl, kui ta regilaulu laulab..." Issi vaatab naljaga pooleks altkulmu ja küsib "No nii, jälle käisid emmel mingid onud külas!?"
Lapse suu.. (noppisin Facebookist välja, paremaks meelespidamiseks)
Täna varahommikul tõi tõusev päikene selgust müstilise "tatotataa" saladusse. Laps avastas nimelt diskideriiulil lemmikkauamängiva... Svjata Vatra!!!! Lihtne ju!
Tunnen ennast täiega läbikukunud lapsevanemaga :) Aga õnneks Svjata Vatra ei l...ase ninal norgu vajuda. Rõõmsat ja selget hommikust ka sulle, Eestimaa!
***
Tunnen ennast täiega läbikukunud lapsevanemaga :) Aga õnneks Svjata Vatra ei l...ase ninal norgu vajuda. Rõõmsat ja selget hommikust ka sulle, Eestimaa!
***
Subscribe to:
Posts (Atom)